Kolmanda riigi töötaja sponsorlus: tööandja nõuete ahel, mis värbamise otsustab

Kui ELi tööandja palkab keevitaja Katmandust või hooldustöötaja Manilast, antakse luba tööandja, mitte töötaja tugevuse alusel. Töötaja annab passi, allkirjastatud lepingu ja kvalifikatsiooni tõendi. Kõik ülejäänu, mis otsustab, kas toimik läbi läheb ja kas luba püsib, istub tööandja poolel. Tööandjal peab olema õigus sponsorina tegutseda. Ta peab tõendama, et palk vastab seaduses nõutud alammäärale. Ja ta peab muudatustest edasi teatama ka pärast seda, kui töötaja on tööle asunud. Need kohustused moodustavad ahela. Iga lüli on eraldi asutus omaenda kontrolliga ja katkestus ükskõik millises kohas tühistab loa, ükskõik kui puhas ülejäänud toimik välja nägi. See on praktiku vaade sellele ahelale neljas sihtriigis, kes ajavad seda erinevalt: Saksamaa, Madalmaad, Iirimaa ja Horvaatia.

Direktiiv, mis kogu ahela raamistab

Enamik liikmesriike ajab tööandja sponsoreeritud värbamist täna ühtse loa direktiivi 2011/98/EL alusel, mis 2024. aastal uuesti sõnastati. See annab töötajale ühe kombineeritud taotluse, mis toob tagasi ühe otsuse nii töötamise kui ka elamise kohta, ja seab võrdse kohtlemise õiguste alusjoone hetkest, mil luba kehtib. Tööandja jaoks on see oluline seetõttu, et just see on menetluslik selgroog, millele riiklik toimik ehitatakse, kuid see ei tasanda riikide vahelisi erinevusi. Iga riik võtab direktiivi üle omaenda loaks ja hoiab alles oma tööturutesti, palgareegli ja teatamiskorra. Uuesti sõnastatud direktiiv kannab ülevõtmise tähtaegu, mis langevad liikmesriikidele tekstis määratud perioodi jooksul, ja täpne kuupäev, mil konkreetne riik uusi reegleid kohaldab, tuleb selle riigi kohta üle kontrollida, mitte kogu liidu peale eeldada. Struktuur on ühine. Nõuete detail on kohalik. Praktikas tähendab see, et koridor, mis Zagrebis töötab laitmatult, ei ütle Amsterdami toimiku kohta midagi peale menetluse üldise kuju.

Direktiivi all istub teine instrument, mida tööandja tunneb veelgi otsesemalt. Tööandjate karistuste direktiiv 2009/52/EÜ teeb kogu ELis tööandja süüteoks sellise kolmanda riigi kodaniku palkamise, kellel ei ole riigis viibimise õigust, ja lisab sellele trahvid ning riigihangetest kõrvalejätmise. Just seetõttu ei ole töötamisõiguse kontroll viisakusžest. See on juriidiline kohustus, mis maandub tööandjal, ja dokumendikontrollid, mis selle täidavad, on kirjas artiklis dokumendikontrollid, mis hoiavad tööandja kohtust eemal.

Esimene lüli: kas Teil on üldse õigus sponsoriks olla

Enne kui ainuski töötaja toimik liigub, küsivad mitmed riigid, kas tööandja üldse tohib sponsoriks olla. Kõige selgem näide on Madalmaad, kus IND peab tunnustatud sponsori korda, erkend referent. Enamiku oskustöötajate teede puhul peab palkav ettevõte tunnustatud sponsori staatust juba omama, enne kui ta taotluse esitada saab, ja see staatus on registreering, mida tööandja taotleb ja üleval hoiab, omaenda tingimuste ja dokumenteerimiskohustustega. Tööandja, kes seab järjekorda filipiinlasest töötaja ja avastab alles siis, et ta ei ole tunnustatud sponsor, on kaotanud selle ettevalmistusaja, mille tunnustamise taotlus ise võtab. Seda teed ja seda, miks tunnustamine tuleb enne palgaküsimust, käsitleb enne tunnustatud sponsor, siis palgalävi.

Saksamaa raamistab sama lüli teisiti. Ühtainsat sponsorilitsentsi ei ole, kuid Bundesagentur für Arbeit peab enamiku töösuhetest heaks kiitma, enne kui need saavad viia elamisloani, ja kontrollib konkreetse ametikoha palka ning tingimusi. Iirimaa juhib selle küsimuse läbi ettevõtlus-, kaubandus- ja tööhõiveministeeriumi (DETE), kes väljastab tööloa tööandjale ja eeldab, et tööandja on läbinud tööturutesti, mida see loaliik nõuab. Horvaatia seob õiguse tööturukontrolliga, mille teeb Hrvatski zavod za zapošljavanje ehk HZZ, enne kui siseministeerium MUP elamis- ja tööloa väljastab. Neli mehhanismi, üks küsimus: kas see tööandja on lubatud töötajat sisse tooma. Vastus sellele küsimusele tuleb hankida enne kandidaadi valimist, sest ainult see järjekord hoiab ära olukorra, kus inimene ootab, samal ajal kui ettevõte alles registreerub.

Teine lüli: palgalävi on tõend, mitte pakkumine

Teine lüli on palk ja põhimõtteliselt töötab see kõigis neljas riigis ühtmoodi. Sponsoriks olev tööandja peab maksma vähemalt kohalduvat palka ja see, milline palk kohaldub, sõltub ametikohast. Saksamaal tähendab see ehituse, majutuse ja toitlustuse või logistika kollektiivlepingu või sektori normi, mitte pelgalt riiklikku alampalka. Madalmaades kannavad oskustöötajate teed omaenda palgaläve, mille IND seab ja mida igal aastal indekseeritakse. Iirimaa üldine tööluba kohaldab aastase töötasu alammäära, mis on avaldatud graafiku alusel tõusnud. Horvaatia kontrollib pakkumist HZZ testis kinnitatud tingimuste vastu. Neli riiki, neli arvutust ja ükski neist ei lepi lubadusega, et palka tõstetakse hiljem.

Number määratakse liikmesriigiti ja seda korrigeeritakse omaenda tsükli järgi, nii et ohutu tava on tsiteerida taotluse aasta läve ja dokumenteerida selle alus, mitte kanda vana numbrit edasi. Alamakstus on üks kindlamaid viise luba kaotada. See võib toimiku otsustamisel põhja lasta ja veel hullem, see võib käivitada loa kehtetuks tunnistamise pärast töötaja saabumist, mis lööb paigutuse kokku ja jätab kulu tööandja kanda. Palka käsitletakse tõendina, mille tööandja esitab, mitte numbrina, mille üle ta pärast heakskiitu läbi räägib. Kui palk lepingus ja palk taotluses erinevad, ei loeta seda kirjaveaks, vaid vastuoluks, ja vastuolu lahendamine tähendab uut ringi.

Kolmas lüli: kohustused, mis algavad töötaja saabumise päeval

Ahel ei lõpe siis, kui luba trükitakse. Enamik riike paneb sponsorile pidevad kohustused ja nende rikkumine on vaikne viis tühistada luba, mis anti puhtalt. Madalmaade tunnustatud sponsor peab pidama arvestust ja teatama IND-ile asjakohastest muudatustest kindlate tähtaegade jooksul. Mitu riiki nõuavad, et tööandja teataks, kui töösuhe lõpeb, kui töötaja aadress muutub või kui ametikoht ise muutub, iga kord kindla akna sees. Jätke aken kasutamata ja rikkuja on tööandja, mitte töötaja. Töötaja kaotab seejuures sama palju, kuid vastutuse kannab ettevõte.

Just siin jääb vahele sponsor, kes pidas luba finišijooneks. Töötaja viiakse teisele objektile või teise ametinimetuse alla, palgavahemik nihkub ja muudatusest ei teatata kunagi. Järgmisel kontrollil leiab asutus, et luba ei vasta enam tehtavale tööle, ja loa võib kehtetuks tunnistada. Kaitse on logida iga teatamiskohustusega sündmus selle tähtaja vastu, mis seda valitseb, ja hoida leping, palk ja ametinimetus kooskõlas sellega, mida asutusele algul öeldi. Laiema pildi jaoks sellest, millega sponsori staatuse kandmine tööandja tegelikult seob, vaadake mida töötaja sponsorlus ELi sihtriigi tööandja jaoks tegelikult tähendab.

Kus ahel esimesena katkeb

Kõige tavalisem katkestus on esimene. Tööandja Madalmaades esitab oskustöötaja taotluse ilma tunnustatud sponsori staatuseta ja IND saadab selle menetlemata tagasi, sest ettevõte, kes ei ole tunnustatud sponsor, ei saa sellel teel üldse taotlust esitada. Värbamine oli korralik, töötaja oli olemas ja nädalad kulusid taotlusele, mida ei saanud kunagi vastu võtta. Sama kuju kordub mujal: Iirimaa toimik, mis on ehitatud sobimatule ametialale, Saksa toimik palgaga alla sektori normi, Horvaatia toimik, mis esitati enne HZZ kontrolli läbimist. Iga kord üksainus lüli, mida kontrolliti liiga hilja. Ahela läbivaatamine võtab paar tundi, selle taastamine mitu nädalat.

Werklist ajab selle ahela päritolupoolt Katmandu, Mumbai, Dubai, Zagrebi, Sarajevo ja Belgradi kontorist, otsides töötajaid Nepalist, Indiast, Filipiinidelt ja Lääne-Balkanilt, nii et tööandjapoolsed kontrollid on kinnitatud, enne kui töötaja toimik liigub. Kui kaardistate koridori Saksamaale, Madalmaadesse, Iirimaale või Horvaatiasse ja soovite iga sponsorikohustuse oma ameti ja inimeste arvu vastu paika panna, saatke meile koridori kirjeldus. Rääkige konsultandiga.