Hooajaline töötamine Eestis: 270 päeva, sektorite nimekiri ja tööandja kohustused

Hooajalist töötamist saab Eestis välismaalaste seaduse alusel registreerida kuni 270 päevaks 365 järjestikuse päeva jooksul. Registreerimise teeb Politsei- ja Piirivalveamet tööandja taotluse alusel. Töötada tohib ainult hooajast sõltuval tegevusalal, mille loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega, ja ainult registreeringus nimetatud tööandja juures.

Kes kvalifitseerub ja millisel tegevusalal

Hooajaline režiim ei ole üldine lühiajalise töö luba. See on kitsas rada, mis on avatud ainult tegevusaladel, kus töö maht sõltub aastaajast. Vabariigi Valitsuse määrus, mis loetelu kehtestab, katab põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, toiduainetööstuse ning majutuse ja toitlustuse. Kui ametikoht sinna loetellu ei mahu, ei ole hooajaline registreerimine õige alus, olgu töö kui tahes ajutine. Laotöötaja, ehitusabiline või autojuht, kelle tööandja soovib mööda hooajalist rada sisse tuua, saab keeldumise just sellel põhjusel, ja kaotatud aja mõõt on nädalad, mitte päevad.

Alus on ELi hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL, mille Eesti on välismaalaste seadusesse üle võtnud. Direktiiv seab liikmesriikidele ühise raami: hooajatöötaja tuleb kolmandast riigist, töötab ajutiselt ja naaseb pärast hooaja lõppu, ning liikmesriik peab tagama, et tema töötingimused vastaksid samale tasemele, mis kehtib kohalikule töötajale samal ametikohal. Loetelu ise on siiski riiklik, nii et Eesti nimekiri ja näiteks Poola või Kreeka oma ei kattu.

Registreering on seotud ühe tööandja ja ühe ametikohaga. See ei anna õigust võtta teist tööd, vahetada tööandjat ega jätkata sama tööandja juures muul ametikohal. Kui hooaeg lõpeb varem või töösuhe katkeb, langeb töötamise õigus ära koos registreeringu aluseks olnud töösuhtega. Tööandja, kes soovib sama inimese järgmisel aastal tagasi, alustab menetlust uuesti ja arvestab 270 päeva piiri 365 päeva lõikes, mis tähendab, et kaks pikka hooaega järjest ühe kalendriakna sisse ei mahu.

Tööandja kohustused: palk, majutus ja tõendamine

Hooajatöötaja ei ole odavam töötaja. Direktiiv 2014/36/EL ja välismaalaste seadus nõuavad, et töötasu ja töötingimused ei oleks halvemad kui kohalikul töötajal samal ametikohal, ning Tööinspektsioon kontrollib seda samadel alustel nagu iga teise töösuhte puhul. Lühiajalise töötamise registreerimisel kehtib eraldi töötasu nõue, mille kehtiv määr tuleb üle kontrollida taotluse koostamise päeval, sest see on seotud Statistikaameti avaldatud keskmise palgaga samamoodi nagu pikema loa palgakriteerium.

Majutus on koht, kus hooajaline režiim eristub selgelt. Direktiivi 2014/36/EL artikkel 20 nõuab, et taotluse juures oleks tõendatud, kus töötaja elab ja millistel tingimustel. Kui majutuse korraldab tööandja või vahendaja, peab üür olema mõistlik, see ei tohi olla töötasust automaatselt maha arvatud viisil, mis viib tasu allapoole nõutud taset, ja majutus peab vastama tervisekaitse ning ohutuse nõuetele. Praktikas tähendab see, et toimikusse käib majutuse aadress, üürileping või selle tingimused ja hind. Puuduv majutustõend on üks kahest sagedasemast puudusest, mille tõttu toimik tagasi tuleb.

Menetlus, tähtaeg ja kulu

Taotluse esitab tööandja Politsei- ja Piirivalveametile lühiajalise töötamise registreerimiseks enne töö algust. Amet menetleb taotlust seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja riigilõiv tasutakse esitamisel; nii riigilõivu määr kui ka tegevusalade määruse kehtiv redaktsioon tuleb enne esitamist üle vaadata, sest mõlemad on muutunud sagedamini kui seaduse põhitekst. Paljudel juhtudel vajab töötaja lisaks registreeringule ka viisat, mida taotletakse Eesti välisesindusest, ja kahe menetluse järjekord paneb paika tegeliku alguskuupäeva.

Planeerimise mõttes tähendab see, et hooajatöötaja saabumist ei arvestata registreerimise otsusest, vaid pikimast lülist ahelas, milleks on tavaliselt viisaaeg päritoluriigis. Tööandja, kes esitab taotluse kuu enne saagikoristuse algust, jõuab töötajani siis, kui hooaeg on juba käimas. Kui ametikoht on kvalifitseeritud ja töö kestab kauem kui üks hooaeg, on õigem tee tavaline tööelamisluba või ELi sinine kaart; ELi ühtse loa loogikat, mis paljudes sihtriikides seda sama küsimust korraldab, kirjeldab ühtse loa selgitus.

Hooajaline rada on Eestis kitsas, kuid ennustatav. Loetelu on avalik, piir on 270 päeva ja majutuse tõend on nõutav igal juhul. Kui need kolm asja on enne esitamist paigas, on ülejäänu ajaküsimus. Rääkige konsultandiga.