Palgakriteerium Eestis: keskmine brutopalk kui lävi, mis tõuseb igal kvartalil
Välismaalaste seaduse § 178 seob kolmanda riigi töötaja palga Statistikaameti keskmise brutokuupalgaga. Number avaldatakse kvartaalselt ja lävi liigub kaasa.
Välismaalaste seaduse § 178 nõuab, et kolmanda riigi kodanikule Eestis makstav töötasu oleks vähemalt Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmine brutokuupalk. Statistikaamet avaldab selle numbri kvartaalselt, nii et lävi ei ole püsiv: iga avaldamine seab uue põranda. Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib seda taotluse menetlemise hetkel kehtiva numbri vastu.
Mida seadus tegelikult mõõdab
Palgakriteerium on üks arv ja üks võrdlus. Töölepingus kokku lepitud brutotöötasu peab ületama Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga või sellega võrduma. Võrdlus tehakse brutosummaga, mitte sellega, mis töötajale kätte jääb, ja mitte paketi väärtusega. Politsei- ja Piirivalveameti praktika on selles osas järjekindel: majutus, transport, toitlustus ja muud tööandja kantud kulud ei lähe lävi täitmisel arvesse, isegi kui need on töölepingus kirjas ja isegi kui nende rahaline väärtus on märkimisväärne. Tööandja, kes ehitab pakkumise nii, et rahaline palk jääb lävest allapoole ja vahe kaetakse majutusega, saab keeldumise dokumendi peale, mis nägi paberil piisav välja.
Teine koht, kus tööandjad eksivad, on alampalga ja palgakriteeriumi segiajamine. Need on kaks eri asja, mis kehtivad korraga. Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär kehtib Eestis kõigile töötajatele, kaasa arvatud Eesti kodanikele. Palgakriteerium välismaalaste seaduse mõttes kehtib ainult kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad tähtajalist elamisluba töötamiseks, ja see on alammäärast kordades kõrgem. Lause, et pakkumine vastab Eesti alampalgale, ei ütle loamenetluse kohta midagi.
Tippspetsialisti puhul kohaldub välismaalaste seaduse järgi kõrgendatud koefitsient: lävi arvutatakse keskmise brutokuupalga korrutisena, mitte lihtsa keskmisena. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistidele on seaduses eraldi režiim, mis puudutab nii sisserände piirarvu kui ka menetlust. Enne pakkumise allkirjastamist kontrollige üle, millisesse rühma ametikoht kuulub, sest koefitsient muudab nõutava summa suurusjärku, mitte paari protsenti.
Liikuv lävi ja taotluse ajastus
Kuna Statistikaamet avaldab keskmise brutokuupalga kvartaalselt, liigub palgakriteerium aasta jooksul mitu korda. Politsei- ja Piirivalveamet hindab taotlust menetlemise ajal kehtiva viimati avaldatud numbri järgi, mitte selle järgi, mis kehtis tööpakkumise koostamise päeval. Pika värbamiskoridori puhul, kus päritoluriigis kulub dokumentide kogumisele ja viisamenetlusele kuid, tähendab see, et palk, mis oli veebruaris piisav, võib augustis taotluse esitamise hetkel olla alla läve.
Selle vastu on kaks praktilist kaitset. Esimene on kirjutada töölepingusse summa, mis kannab varu, mitte täpselt läve numbrit. Teine on kontrollida Statistikaameti viimast avaldust vahetult enne taotluse esitamist ja parandada leping juba enne, kui Politsei- ja Piirivalveamet puuduse tuvastab. Puudusest tingitud täiendav dokumendivoor lisab menetlusele nädalaid, sest tähtaeg hakkab kulgema täieliku toimiku hetkest.
Kolmas kaitse on dokumenteerida, millist numbrit te kasutasite. Kui Politsei- ja Piirivalveamet küsib selgitust, on vastus lühike ja kontrollitav siis, kui toimikus on kirjas Statistikaameti avaldamise kuupäev ja väljavõte, mille alusel palk kokku lepiti. Suulise selgituse asemel läheb asi ühe lehega kinni.
| Mõiste | Kellele kehtib | Kes määrab | Kui tihti muutub |
|---|---|---|---|
| Töötasu alammäär | Kõik töötajad Eestis | Vabariigi Valitsus | Üks kord aastas |
| Palgakriteerium, § 178 | Kolmanda riigi kodanikud | Statistikaamet avaldab aluse | Kvartaalselt |
| Tippspetsialisti lävi | Tippspetsialistid | Välismaalaste seaduse koefitsient | Koos keskmise palgaga |
Menetlus, tähtaeg ja kulu
Tähtajalist elamisluba töötamiseks taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti teenindusest või Eesti välisesindusest. Amet menetleb taotlust seaduses sätestatud tähtaja jooksul, mis tavamenetluses on kuni kaks kuud täieliku taotluse saamisest, ja riigilõiv tuleb tasuda taotluse esitamisel. Riigilõivu määr ja keskmise brutokuupalga kehtiv number tuleb mõlemad üle kontrollida taotluse koostamise päeval, sest esimest muudab riigilõivuseadus ja teist Statistikaameti avaldamiskalender.
Tööandja poolelt eeldab menetlus registreeritud tegevust Eestis, töölepingut või selle projekti nimetatud ametikoha ja brutopalgaga ning tavaliselt ka tõendust, et ametikohta pakuti enne Eesti tööturul. Töötaja vahetumine või ametikoha muutumine loa kehtivuse ajal ei ole vormitäide: palgakriteeriumi hinnatakse uuesti. Ajakavade võrdlus teiste sihtriikidega on kirjas tekstis ELi tööloa menetlusajad riigiti, ja kui ametikoht on kõrgelt kvalifitseeritud, tasub kõrvutada ELi sinise kaardi teed Eestis, millel on omaenda palgakoefitsient. Hooajalise töö puhul kohaldub hoopis teine režiim, mida kirjeldab hooajalise töötamise juhend.
Palgakriteerium on Eesti menetluse kõige lihtsam nõue mõista ja üks sagedasemaid keeldumise põhjuseid. Number on avalik, allikas on üks ja kontroll võtab minuti. Kui planeerite Eestisse värbamist mitme kuu pikkuse koridoriga, vaadake Statistikaameti viimane avaldus üle enne iga taotlusevooru. Rääkige konsultandiga.
Lugege edasi
Kõik artiklid →Töötamise register, ravikindlustus ja maksud kolmanda riigi töötaja esimesel nädalal
Maksukorralduse seadus nõuab kande töötamise registrisse enne tööle asumist. Tervisekassa kaitse algab 14 päeva pärast kannet, sotsiaalmaks on 33 protsenti.
Tähtajaline elamisluba töötamiseks: Töötukassa luba, mis käib enne igat värbamist
Eesti Töötukassa luba on tööluba nõudva elamisloa eeldus. Välismaalaste seaduse § 177 vabastab loast tippspetsialistid ja sinise kaardi taotlejad.