Ebaseaduslik töötamine Eestis: mida PPA ja Tööinspektsioon kontrollivad
Välismaalaste seadus karistab ebaseaduslikule töötamisele kaasaaitamist juriidilise isiku rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Vastutab ka peatöövõtja.
Välismaalase ebaseaduslikule töötamisele kaasaaitamine on välismaalaste seaduse järgi väärtegu ja juriidilisele isikule on selle eest ette nähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot. Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib viibimis- ja tööalust, Tööinspektsioon töötingimusi ja töötamise registri kannet. Kaks ametit, kaks eri koosseisu, sama objekt.
Kaks ametit ja kaks eri küsimust
Tööandjad kipuvad rääkima kontrollist ainsuses, aga Eestis on neid sisuliselt kaks ja nad küsivad eri asju. Politsei- ja Piirivalveamet küsib, kas see inimene tohib Eestis viibida ja kas tal on õigus just sellel ametikohal ja just selle tööandja juures töötada. Tööinspektsioon küsib, kas töösuhe ise on korras: leping, tööaeg, puhkeaeg, töötasu, ohutus ja töötamise registri kanne.
Sellest jaotusest tuleb kõige sagedasem üllatus. Elamisluba võib olla täiesti kehtiv ja kontroll lõppeb sellegipoolest halvasti, sest tööd tehakse muul ametikohal, kui loale on kantud, või teise tööandja juures kui see, kelle pakkumise alusel luba anti. Eesti loasüsteem on tööandjaga seotud ja ametikohaga seotud, nii et kandidaadi liigutamine ühelt objektilt teisele ei ole ainult logistika küsimus.
Alltöövõt on teine koht, kus vastutus laieneb. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/52/EÜ, mis kehtestab tööandjate sanktsioonid, näeb artiklis 8 ette vastutuse ka ahela kõrgemale lülile. Peatöövõtja, kelle objektil töötab alltöövõtja kaudu ebaseaduslikult tööle võetud inimene, ei ole automaatselt ohutus positsioonis ainult seetõttu, et leping on kellegi teisega. Praktiline järeldus on lihtne: dokumendikontroll tehakse kõigi objektil töötavate inimeste kohta, ka nende kohta, kelle palka Te ei maksa.
Mis see maksma läheb
Rahatrahv on kõige nähtavam, aga harva kõige kallim osa. Kontrolli kogukulu koosneb tavaliselt neljast osast ja kolm neist jäävad kaugele pärast seda, kui väärteomenetlus on lõppenud.
| Tagajärg | Kes kohaldab | Suurusjärk |
|---|---|---|
| Väärteotrahv ebaseaduslikule töötamisele kaasaaitamise eest | Politsei- ja Piirivalveamet | juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot |
| Registrikande puudumine ja töösuhte rikkumised | Tööinspektsioon | eraldi väärteokoosseis, eraldi trahv |
| Tasumata maksud ja intress | Maksu- ja Tolliamet | sotsiaalmaks 33 protsenti tagasiulatuvalt, lisaks intress |
| Tootmise seisak ja töötaja lahkumine | tagajärg, mitte karistus | kogu värbamisahela kulu läheb kaotsi |
Neljas rida on see, mille peale tööandjad harva eelarves mõtlevad. Kui inimene tuleb objektilt ära, ei kao ainult tema tööpanus. Kaob ka see, mis kandidaadi leidmiseks, dokumentide kogumiseks, tõlkeks, reisiks ja majutuseks juba kulutati, ja asendaja leidmine algab nullist koos oma menetlusajaga. Konkreetne number sõltub ametikohast, aga ükski neist ei ole väiksem kui trahv ise.
Rahaline külg ei ole ka ainus. Väärteoajalugu on tegur järgmistes menetlustes: tööandja, kelle kohta on kanne, seletab iga järgmise taotluse juures ennast pikemalt ja mõnel juhul jääb luba andmata. Ka see mõju on pikaajalisem kui trahv.
Trahvi määr ei ole ühe teo hind, vaid ülempiir. Väärteomenetluses arvestatakse muu hulgas seda, mitu inimest töötas ebaseaduslikult, kui kaua see kestis ja kas tööandja tegi dokumendikontrolli üldse. Kümme inimest ei ole üks juhtum kümne inimesega, vaid kümme eraldi seisukohta, mille kohta tuleb vastata. Samuti ei lõpe asi trahviga: Maksu- ja Tolliamet nõuab deklareerimata tööperioodi eest sisse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse koos intressiga, ning see arve tuleb sõltumata sellest, kas töösuhe jätkub.
Mida tööandja peab suutma kontrollile näidata
Direktiiv 2009/52/EÜ nõuab tööandjalt kolme asja ja Eesti praktika järgib sama loogikat. Tööandja kontrollib enne tööle asumist, et välismaalasel on kehtiv elamis- või tööluba. Tööandja säilitab selle dokumendi koopia kogu töösuhte ajaks. Tööandja esitab selle koopia kontrollile.
See tähendab toimikut, mitte mälu. Kontrolli hetkel läheb arvesse see, mis on kaustas või failis olemas, mitte see, mida objektijuht mäletab olevat näinud. Toimikusse kuulub viibimisaluse koopia, tööloa või registreeringu tõend, tööleping ja tõend töötamise registri kande kohta. Registri kande enda korra ja tähtaja kirjeldab töötamise registri ja maksude juhend.
Kontrollige ka kehtivusaegu ette, mitte tagantjärele. Luba, mis kehtis tööle asumise päeval, ei kehti igavesti, ja aegunud loaga jätkuv töö on täpselt sama koosseis nagu loata alustatud töö. Hoidke ühte tabelit, kus on iga välismaalasest töötaja loa lõppkuupäev, ja alustage pikendamist vähemalt kaks kuud varem. Kui palgatase on osa loa eeldusest, siis puudutab pikendamist ka palgakriteeriumi juhend, sest lävi liigub kvartaalselt. Dokumendikontrolli enda sammud on lahti kirjutatud tööõiguse kontrolli juhendis.
Kontroll ise kestab tavaliselt tunde, mitte nädalaid. Otsustab see, mis oli tehtud enne, kui inspektor väravast sisse tuli: kas loa koopia on kaustas, kas registrikanne on kuupäevaliselt tööle asumisest varasem ja kas ametikoht vastab sellele, mis loale on kirjutatud. Need kolm asja on tööandja enda käes ja neid ei saa kontrolli päeval enam korda teha. Kogu tööandjapoolse ahela ülevaade on koondatud lehele tööandjatele.
Lugege edasi
Kõik artiklid →Töötamise register, ravikindlustus ja maksud kolmanda riigi töötaja esimesel nädalal
Maksukorralduse seadus nõuab kande töötamise registrisse enne tööle asumist. Tervisekassa kaitse algab 14 päeva pärast kannet, sotsiaalmaks on 33 protsenti.
Tähtajaline elamisluba töötamiseks: Töötukassa luba, mis käib enne igat värbamist
Eesti Töötukassa luba on tööluba nõudva elamisloa eeldus. Välismaalaste seaduse § 177 vabastab loast tippspetsialistid ja sinise kaardi taotlejad.