Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused tööandjale

Riigikogu võttis 30. septembril 2026 vastu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused. Uue töötaja tervisekontrolli tähtaeg pikeneb neljalt kuult kuuele, alla kümne töötajaga ettevõtted ei esita enam riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteeninduses ning eraldi tööjuhendit tehtava töö kohta enam ei koostata. Jõustumise kuupäev tuleb kontrollida Riigi Teatajast.

Uue töötaja tervisekontroll: kuus kuud, mitte enam

Kõige lihtsam viga, mida muudatus kaasa toob, on pikema tähtaja lugemine kaotatud tähtajaks. Seadus annab uue töötaja tervisekontrolliks kuus kuud senise nelja asemel. Kui kuues kuu möödub ja töötaja ei ole töötervishoiuarsti juures käinud, on töötaja jäänud kontrollimata ja rikkumine on tööandja oma.

Seda rikkumist ei pea keegi kohapeal avastama. Valitsuse teatise järgi kasutab Tööinspektsioon senisest rohkem töötamise registri andmeid, ja registri kandest on näha töötaja tööle asumise kuupäev. Sellest kuupäevast arvutatakse tähtaeg ühe liitmistehtega. Välismaalasest töötajate puhul on registri kanne nagunii kohustuslik, selle korda kirjeldab töötamise registri ja maksude juhend.

Praktiline lahendus on panna tervisekontrolli kuupäev samasse tabelisse, kus on lepingu algus ja loa lõppkuupäev. Kui töötaja asub tööle 1. novembril, on viimane kuu aprill, ja broneering töötervishoiuteenuse osutaja juures tehakse varem, mitte viimasel nädalal.

Kes muudatustest mõjutatud on

Muudatuste ulatus sõltub ettevõtte suurusest. Valitsuse teatise järgi on umbes 95 protsenti Eesti ettevõtetest alla kümne inimesega mikroettevõtted, nii et suurem osa tööandjatest kuulub vähemalt ühte allolevasse ritta. Valitsus märgib, et reform lahendab 31 ettevõtjate tõstatatud probleemi.

Oluline piir: alla kümne töötajaga ettevõttelt kaob riskianalüüsi esitamine portaali, mitte riskianalüüs ise. Riskianalüüsist vabaneb ainult ühe isiku ettevõte.

Juhendid, esmaabi ja joobe kontroll

Tööandja ei koosta enam eraldi juhendit tehtava töö kohta. Töövahendi ohutusjuhendit ei ole vaja, kui tootja kasutusjuhend katab ohutuse. Kui tootja juhend ohutust ei kata, jääb vajadus oma juhendi järele alles. Seetõttu tasub iga töövahendi kohta kontrollida, kas tootja kasutusjuhendis on ohutusnõuded kirjas, ning hoida juhend töötajale kättesaadavas kohas, näiteks töövahendi juures või ettevõtte siseveebis.

Esmaabi korraldus muutub paindlikumaks. Üksi töötava isiku ja tervishoiuteenuse osutaja juures ei pea esmaabiandjat määrama, ja tööandjad, kes jagavad ühist töökeskkonda, näiteks ehitusobjekti või laohoonet, võivad esmaabi korraldada ühiselt. Ühine korraldus tasub kirja panna, et oleks selge, kes millise vahetuse ajal vastutab.

Joobe kontrolli kohta annab muudetud seadus tööandjale selgema aluse. Kontrollida võib põhjendatud kahtluse korral, ning ennetavalt seal, kus on suurõnnetuse ohuga ohuallikas. Kontrolli kord tuleb töötajatele enne kirjeldada, mitte alles juhtumi päeval.

Tööinspektsiooni andmed ja tööandja kalender

Tööinspektsioon tugineb edaspidi rohkem töötamise registri ja alltöövõtuahela andmetele, mistõttu esitab tööandja samu andmeid väiksemale arvule asutustele. See vähendab dubleerimist, aga suurendab registri kande täpsuse kaalu: vale tööle asumise kuupäev nihutab ka kõik sellest arvutatud tähtajad. Alltöövõtuahela vastutust ja kontrollide sisu kirjeldab ebaseadusliku töötamise ja kontrollide juhend.

Tööandja kalendrisse kuuluvad pärast muudatust kolm kuupäeva iga uue töötaja kohta: registri kanne enne tööle asumist, tervisekontroll hiljemalt kuuenda kuu lõpuks ning loa lõppkuupäev, kui töötaja on välismaalane. Muudetud seaduse terviktekst ja jõustumise kuupäev avaldatakse Riigi Teatajas, reformi põhjendused on Valitsuse teatises. Töötajate otsimiseks on avatud töökuulutuste leht.