Majutus ja elukoha registreerimine: tööandja osa kolmanda riigi töötaja saabumises

Rahvastikuregistri seadus nõuab, et Eestisse elama asunud inimene esitaks elukohateate kohalikule omavalitsusele üldjuhul 30 päeva jooksul. Eesti õigus ei pane tööandjale üldist kohustust majutust pakkuda, välja arvatud hooajatöötaja puhul. Tööandja osa on praktiline: aadress, omaniku nõusolek ja kuupäev.

Need kaks asja aetakse saabumisnädalal pidevalt segamini. Majutus on leping ruumi kasutamise üle. Elukoha registreerimine on kanne rahvastikuregistris, mille teeb kohalik omavalitsus ja mis seob inimese ühe aadressiga. Töötaja võib elada korteris kuu aega ja olla registris endiselt nähtamatu, ning just see nähtamatus võtab temalt perearsti ja omavalitsuse teenused.

Kes registreerib, kus ja mis paberiga

Elukohateate esitab töötaja ise, kas e-rahvastikuregistri kaudu eesti.ee lehel, kohaliku omavalitsuse teenistuses kohapeal või posti teel. Vastuvõtja on selle valla või linna rahvastikutoimingute ametnik, kelle territooriumil aadress asub, näiteks Tallinna linnaosavalitsus või Tartu linnavalitsus. Kande teeb omavalitsus, mitte Politsei- ja Piirivalveamet, kuigi elamisloa või lühiajalise töötamise registreerimise on teinud viimane. Kaks eri asutust, kaks eri toimingut, ja üks ei asenda teist.

Kui töötaja ei ole ruumi omanik, nõuab rahvastikuregistri seadus omaniku nõusolekut. See on koht, kus tööandja päriselt vastutab. Kui korteri või ühiselamu üürib välja tööandja, on tema või tema üürileandja see, kes nõusoleku allkirjastab. Nõusolek võib olla eraldi dokument või üürileping, millest nähtub, et inimesel on õigus ruumi kasutada. Ilma selleta jääb elukohateade menetlusse seisma ja 30 päeva jooksevad edasi.

Riigilõivu elukoha registreerimisel ei ole. Toiming on tasuta ja e-rahvastikuregistris tehtuna tavaliselt sama nädala asi, kui nõusolek on toimikus olemas. Kulu tekib mujal: üüris, tagatisrahas ja selles, mitu töötundi kaob, kui ametnik saadab poolik toimiku tagasi. Kirjutamise hetkel tasub kehtiv tähtaeg ja esitamise kord eesti.ee elukoha registreerimise lehelt üle vaadata, sest vormid muutuvad sagedamini kui seadus.

Millal majutus on tööandja kohustus

Üldreegel on lühike: Eesti õigus ei kohusta tööandjat kolmanda riigi töötajale eluaset andma. Erand on hooajatöö. Hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL artikkel 20 nõuab, et liikmesriik kontrolliks, kas hooajatöötajal on nõuetekohane majutus, ja seab tingimused juhuks, kui majutuse korraldab tööandja. Sel juhul ei tohi üür olla ebamõistlik võrreldes töötasu ja majutuse kvaliteediga ning seda ei tohi töötasust automaatselt maha arvata.

Praktikas pakub tööandja eluaset ka siis, kui seadus seda ei nõua, sest Kohtla-Järvel või Jõhvis ei leia hiljuti saabunud töötaja üürileandjat, kes annaks korteri inimesele ilma Eesti krediidiajaloota. Niipea kui tööandja selle rolli võtab, on tal kolm asja kaelas: ruum ise, omaniku nõusolek registreerimiseks ja üüri kokkulepe kirjalikult. Kolmas neist on see, mille peale tööinspektsioon vaidluse korral vaatab.

Miks registreerimata aadress maksab rohkem kui üür

Registreeritud elukoht on eeldus perearsti nimistusse saamiseks. Töötaja, kelle aadress on registris puudu, jääb ilma nimistuta ja jõuab haigena erakorralise meditsiini osakonda, mitte perearsti vastuvõtule. Samast kandest sõltuvad omavalitsuse teenused: lasteaiakoht, kooli vastuvõtt, kohalikud toetused. Teine tagajärg on postiaadress. Ametlikud teated liiguvad registris oleva aadressi järgi, nii et registreerimata töötaja ei saa kirju, mida ta hiljem menetluses vajab.

Aadressist sõltub ka palgapool. Isikukood, ilma milleta ei saa töötamise registri kannet korrektselt teha, tekib kas Politsei- ja Piirivalveameti menetluses või elukoha registreerimise kaudu, olenevalt sellest, millisel alusel inimene Eestis viibib. Tööandja, kelle jaoks aadress on ainult töötaja eraasi, avastab selle seose tavaliselt alles esimesel palgapäeval.

Kõige sagedasem viga on ajastus. Töötaja saabub kuu keskel, kolib tööandja korterisse, ja keegi eeldab, et elamisloa või lühiajalise töötamise registreerimine kattis ka aadressi. Ei katnud. 30 päeva mööduvad, omanik on vahepeal välismaal ega allkirjasta nõusolekut, ja toiming venib järgmisesse kuusse. Palgaarvestuse ja maksude pool sõltub omakorda sellest, et töötaja andmed oleksid korras, ning Eesti palgakriteerium välistööjõule näitab, kui täpselt need numbrid peavad klappima. Lühiajalise töötamise puhul algab kogu ahel registreerimisest Politsei- ja Piirivalveametis, mida kirjeldab lühiajalise töötamise registreerimine.

Kõige lihtsam kord on see, kus aadress ja allkirjastatud omaniku nõusolek on olemas enne lennukipiletit, mitte pärast seda. Kui kavandate saabumisi Eestisse ja soovite ajakava aadressi poolelt üle vaadata, alustage lehelt tööandjatele.